Magistritöö seminar I-1, 2 ülesanne

Ülesanne
• Vali esialgne teema, mille kohta soovid magistritöö teha
• Alusta teadusartiklite kogumist-tee neist ülevaade
• Otsi kaitstud haridustehnoloogia magistritööde hulgast 3 tööd, mis on
teema/ülesehituse/metoodika poolest kõige lähemal Sinu kavandatud
tööle ning reflekteeri seotust sinu kavandatud tööga.

Esialgne teema on seotud robootikaga ja selle lõimimisega lasteaia igapäevategevustesse. Mitte eraldi huviringina, vaid just osana tervikust. Viies ise kord nädalas läbi robootikategevusi vastava vanuserühma lastele, siis hakkas huvitama just õpetajate suhtumine robootikasse ja isegi legodesse, mis on lasteaia kontekstis tavaliselt aluseks keerulisematele tegevustele. Oluline on seejuures õpetajate arusaamad ja tahtmine tulla kaasa uuendustega. Uuring viiakse läbi küsitluse vormis enne ja pärast 10 nädalat kestnud Beeboti nutikoolitusi, kus poolstruktureeritud koolituse kavaga (mis töötatakse eelnevalt ühel robootika koolitusel välja) töötatakse välja õpetajate poolt enim huvituntavate teemade kohta materjalid või alusmatid.

Untitled

Tallinna Ülikoolis on kaitstud ka bakalaureusetöö antud teemal “Robootika kasutamine õppe-ja kasvatustegevustes: abivahend õpetajale”  (2016). Antud töös on tehtud küll tegevusuuring, kuid 4 õppekava väljatöötamine ning vaid ühes rühmas katsetamine ei anna alust teha suuremaid üldistusi, mida küll on püütud antud töös teha.

Magistritöö I.Robootika lõimine õppe- ja kasvatustegevustesse ning õppekavadesse koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja juhtide hinnangul” (2018).

  • Eesmärk: väljaselgitada la.õp ja juhtide praktika ning hinnang robootika lõimimisele KELA õppetegevustesse ja õppekavadesse. Probleem: LA õpetajate puudulikud teadmised ja oskused rakendada robootikavahendeid õppe ja kasvatustegevustessse digipädevuste arendamiseks. Hüpotees?Nimetu
  • Mõisted: haridusrobootika, õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade lõimimine, robootika KELA õppekavas, IKT vahendite kasutamine.
  • Viited on kasutatud sisuliselt ja  loovad kenasti üldpildi kokku. Valim on lahtiseletatud, kuid suuremate üldistuste tegemiseks peaks valim olema suurem. Väljatoodud on nii poolt kui ka vastuargumendid, kuid kumama jääb positiivne foon ja lootus.
  • Viidatud on kõigile õpetajatele ja üldisele keskmisele tasemele, kuid paratamatult on kooliõpetajate ja lasteaiaõpetajate digipädevused erineval tasemel. 3 direktorit+igast LA 1 õpetaja+igalt õp. 1 õpilugu. Tegevusuuring-ankeetküsitlus (40in), intervjuud(3+3), õpilood (3).  Tegevuskavades lõimimise tihedus 1x nädalas-1x kuus.
  • Küsimus polegi niivõrd uudsetest tulemustes, kuivõrd uurimises, milline on hetkeolukord. Lõpus on küll väljatoodud parendamist vajavad valdkonnad, mis oleksid kindlasti abiks igale lasteaiale nägemaks kitsaskohti. Samuti on uuringu tulemuste põhjal pakutud lahendusi.  Viimasele uurimisküsimusele oleks küll oodanud natuke rohkem lahtikirjutatud vastust.

Magistritöö II .Õppeainete lõimimise võimalikkusest “Avastusraja” toel Valga linna lasteaia näitel. (2018)

  • Eesmärgiks on uurida „Avastusraja“ kasutamisvõimalusi õuesõppe
    läbiviimisel koolieelsetes lasteasutustes ning tema toetavat rolli ainete lõimimisel.
    Eesmärgist tulenevalt on püstitatud järgmised uurimisküsimused:
    1. Kuidas toetada alushariduses õppeainete lõimimist õuesõppes?
    2. Kuivõrd sobib Avastusrada alushariduse konteksti õppeainete lõimimiseks?
    2.1. Millised on õpetaja poolt tajutud lubavused Avastusraja rakendamisel alushariduses?
    2.2. Millised on Avastusraja rakendamise väljakutsed alushariduses?
    3. Kuidas suhtuvad alushariduse õpetajad nutiseadmete rakendamisesse õuesõppes?
  • Õuesõppe mõisted. Valim on väike, kuid selgitatud lahti selgelt 4 õpetajat ja 23 last. Intervjuud+päeviku pidamine+raja läbimise katse.  Väljatoodud tulemused ühtivad ka eelmise magistritööga. Õpetajate kitsaskohad on materjalid ja ajapuudus, autor on üritanud ka tekkinud probleemidele lahendusi pakkuda. Avastusrada, kui idee on uudne, kuid kas iga hinna eest on vaja ikka kolida paberilt nutiseadmesse?

Magistritöö III. Digitaalse narratiivi kasutamise võimalused lasteaias. (2016)

  • Töö püüab välja selgitada, millised narratiivi loomise ja digitaliseerimise stsenaariumid lisaks olemasoleva loo digitaliseerimisele võiksid veel sobida 4-7 aastaste lastega kasutamiseks. Uurimisprobleem on püsititatud järgnevalt: pole teada, millised digitaalse narratiivi stsenaariumid on sobivad lasteaias kasutamiseks.
    Töö eesmärgiks on luua lasteaias kasutamiseks sobivad digitaalse narratiivi stsenaariumid,millest tulenevalt on seatud alaeesmärgid:
    Luua kirjanduse ning praktilise kogemuse põhjal lasteaia digitaalse narratiivi loomisestsenaariumid; Formatiivselt evalveerida erinevate digitaalsete narratiivide loomise stsenaariume lasteaias.
    Lähtuvalt eesmärkidest on püstitatud järgnevad uurimisküsimused:
    • Millised on erinevate osapoolte (õpetaja, laps, lapsevanem) hinnangud digitaalse
    narratiivi kasutamisele lasteaias?
    • Millised digitaalse narratiivi stsenaariumid sobivad lasteaias kasutamiseks?
    • Millised on Eesti lasteaias diginarratiivi rakendamise edasised võimalused ja hetke kitsaskohad?
  • Tulemuseks on 5 narratiivi, mis kõik on lasteaias kasutatavad ja uuringu läbiviimise osas on kõik ka läbikatsetatud.  Lapsevanemate hinnangutega on nii ja naa, sest tihtipeale lapsevanematele selgitamine on keerulisem, kui tegevus ise. Valim oli küll väike, kuid antud uuringu puhul põhjendatud. Tabeleid polnud kasutatud, kuid küll oli tehtud suur töö intervjuude ja tegevuste ümberkirjutamisel, laste arvamused ja seosed teevad antud töö väga huvitavaks. Kuigi ka teooria on seotud tihedalt praktikaga.

Seadused:

  1. Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täiendkoolitusasutuste tegevusnäitajad. (2018)-2) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses;

Artiklid:

  1. Altin, H., Pedaste, M. (2013). Learning approaches to applying robotics in science education. Journal of Baltic Science Education. , 12, 3, 365-377. http://www.scientiasocialis.lt/jbse/files/pdf/vol12/365-377.Altin_JBSE_Vol.12.3.pdf
  2. Bers, M. Seddighin, S. & Sullinav, A. (2013). Ready for robotics bringing together the T and E of STEM in early childhood teacher education. Journal of Technology and Teacher Education, 21 (3), 355. https://www.realworldlearning.com.au/uploads/8/1/0/5/81056008/bringingtogethert_and_e_in_early_years_teacher_education.pdf
  3. Chuna, F. (2007). The Technology of Skill Formation. NBER Working Paper Series, 12840. http://repec.iza.org/dp2550.pdf
  4.  Egushi, A. (2014). Educational Robotics for Promoting 21st Century skills. Journal of Automation, Mobile Robotics & Intelligent Systems, 8, 1, 5-11. file:///C:/Users/Andres/Downloads/Eguchi.pdf
  5. Denis, B. & Hubert, S. (2001). Collaborative learning in an educational robotics
    environment. Computers in Humans Behavior, 17, 465–480. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0747563201000188 Täisligipääs?
  6. Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014).
    https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
  7. Elkin, M., Sullivan, A. & Bers, M.U. (2014). Implementing a Robotics Curriculum in an Early Childhood Montessori Classroom. Journal on Information Technology:
    Innovation in Practice, 13, 153–169.
    http://www.jite.org/documents/Vol13/JITEv13IIPvp153-169Elkin882.pdf
  8. Haridus Infotehnoloogia Sihtasutus.
    http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/koolitused
  9. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I. 23,152.
  10. Kollom, K. (2014). Koolieelse lasteasutuse õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste
    kujunemise toetamine õpetajakoolituses TLÜ Pedagoogilise Seminari näitel.
    [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli Informaatika Instituut.
    http://www.cs.tlu.ee/teemad/get_file.php?id=301
  11. Kulderknup, E. (2009). Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Riiklik Eksami- ja
    Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: Kirjastus Studium.
    http://oppekava.innove.ee/wpcontent/uploads/2015/07/Oppevaldkonnad_Alusharidus.pdf
  12. Kutsestandard. Kutseõpetaja, tase 6. [2015, september 23].
    http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetajatase-6.1.et.pdf
  13. Liu, X., Toki, E. I. & Pange, J. (2014). The Use of ICT in Preschool Education in Greece
    and China: A Comparative Study. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 112,
    1167–1176.
  14. McDonald, S. & Howell, J. (2012). Waching, creating and achieving: Creative
    technologies as a conduit for learning in the early jears. British Journal of
    Educational Technology, 43, 4, 641–651.
    McDonald_et_al-2012-British_Journal_of_Educational_Technology.pdf
  15. Morris, D. (2010). Are teachers technophobes? Investigating professional competency inthe use of ICT to support teaching and learning. Procedia – Social and BehavioralSciences, 2(2), 4010–4015.
    http://roar.uel.ac.uk/3624/1/2010_Morris_Are-teachers-technophobesInvestigating-professional-competency-in-the-use-of-ICT-to-support-teaching-andlearning.pdf
  16. NutiLabor.
    http://www.vaatamaailma.ee/projektid/nutilabor
  17. Plowman, L. & Stephen, Christine. (2003). A `Benign Addition`? Research on ICT and Pre-School Children. Journal of Computer Assisted Learning, 19, 2, 149–164.
    http://users.clas.ufl.edu/msscha/ReadingScience/review_ict_preschool.pdf
  18. Sánchez-García, A.-B., Marcos, J.-J. M., GuanLin, H. & Escribano, J. P. (2013). Teacher
    Development and ICT: The Effectiveness of a Training Program for In-service
    School Teachers. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 92, 529–534. .
    http://ac.els-cdn.com/S1877042813028449/1-s2.0-S1877042813028449-
    main.pdf?_tid=001d7c78-e12a-11e5-a4d9-
    00000aacb35e&acdnat=1457000801_4dc4a56bfb2e2d260ce67ee26259245a
  19. Sullivan, F. R. & Moriartry. M. A. (2009). Robotics and Discovery Learning: Pedagogical Beliefs, Teacher Practice, and Technology Integration. Journal of Technology and Teacher Education 17,1, 109–142.
    http://www.editlib.org/downloads/?order=7961845E%2DF2FA%2D4B59%2DA6F
    1%2D727F15C8627D
  20. Uber, M. Ponte, I. Juelich, K. Viera, A. & Schenker, J. (2002). Teatchers as Designers:
    Integrating Robotics In Early Childhood education. Information Technology in
    Childhood Education, 123–145.
    http://integratingengineering.org/stem/research/item1_earlychildhood_designcours
    e_BersITCE.pdf
  21. Vinter, K. & Kollom, K. (2012). Lasteaiaõpetaja koolitus olgu tänapäevane. Õpetajate
    leht, 21, 13.  http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20120601.1.17#
  22. Vinter, K. & Nevski, E. (2011). Infotehnoloogia ja lasteaiaõpetaja toimetulek.
    https://issuu.com/medila/docs/lasteaia_haridustehnoloog
  23. Vinter, K. (2015). Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5–7-aastaste laste seas ja selle
    sotsiaalne vahendamine eestis. Pedagoogiline vaatekoht.[Disstertasioon]. Tallinn:
    Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut.
    https://tudengitele.files.wordpress.com/2013/11/vinter_kristi-phd.pdf
  24. William H. Geoghegan, (2004) Whatever happened to instructional technology? Paper presented at the 22nd Annual Conference of the International Business Schools Computing Association, Baltimore, Maryland, leitav
    http://eprints.ecs.soton.ac.uk/10144/01/Geoghegan-1994-
    WHAT_EVER_HAPPENED_TO_INSTRUCTIONAL_TECHNOLOGY.doc
  25. file:///C:/Users/Andres/Downloads/Erika_Lofstrom_Tegevusuuringu_kasiraamat.pdf

Raamatud:

  1. Bers, M. U. (2008). Blocks to Robots: Learning with Technology in the Early Childhood Classroom. Teachers College Press: New York.
  2. Bers, M. U. (2012). Designing Digital Experinces for Positive Youth Development: From Playpen to Playground.
  3. Branscombe, N. A., Burcham, J. G., Castle, K., Surbeck, E., Dorsey, A. G., & Taylor, J.B.  (2014). Early Childhood Curriculum a Constructivist Perspective. New York: Taylor & Francis.
  4. Jaani, J. (2012). Väärtuste kujundamine avastusõppe kaudu. Rmt. O. Schihalejev (Koost.).Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses – miks ja kuidas? Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus.
  5. Kaur, S. (2013). Suunatud uurimuslik õpe kui lapsi aktiviseeriv õpetus. Rmt. K. Nugin (Koost.). Üldõpetuse rakendamine lasteaias. Tartu: As Atlex, 39–83.
  6. Siller, F. (2014). The Maker Movement: Invet to Learn. Do-it Yourself „Maker Space“.